Töökeskkonna riskianalüüsi hind sõltub eelkõige ettevõtte tegelikust töökeskkonnast ja töö mahust. Töötajate arv annab küll esialgse orientiiri, kuid ei määra üksi seda, kui mahukas riskianalüüsi koostamine on.
Näiteks võib 50 töötajaga kontoriettevõtte töökeskkonna hindamine olla oluliselt lihtsam kui 15 töötajaga tootmisettevõttes, kus kasutatakse masinaid, kemikaale, tõsteseadmeid või muid kõrgema riskiga tööprotsesse.
Ohutuskultuuri riskianalüüsi projekti orienteeruv hind võib ulatuda kuni umbes 1500 € + KM, kuid konkreetne maksumus sõltub ettevõtte tegevusest, töökohtadest, ohuteguritest ja olemasoleva riskianalüüsi seisukorrast. Sinu praeguses hinnastamises on riskianalüüsi orientiiriks kuni ligikaudu 1500 eurot.
Millest töökeskkonna riskianalüüsi hind sõltub?
Kõige rohkem mõjutab hinda see, kui palju erinevaid töökohti, tööprotsesse ja ohutegureid tuleb hinnata.
Olulised tegurid on näiteks ettevõtte tegevusala, töökohtade arv, erinevate ametikohtade ja tööprotsesside hulk, kasutatavad töövahendid ja seadmed, kemikaalid, füüsikalised ohutegurid, ergonoomilised ja psühhosotsiaalsed riskid ning ettevõtte asukohtade arv.
Samuti mõjutab töömahtu see, kas ettevõttel on juba olemas kasutatav riskianalüüs või tuleb hindamine teha sisuliselt algusest peale.
Seetõttu ei ole mõistlik määrata riskianalüüsi hinda ainult töötajate arvu põhjal.
Kas väikese ettevõtte riskianalüüs on alati odavam?
Mitte tingimata.
Väikeses ettevõttes võib olla vähe töötajaid, kuid töö ise võib sisaldada mitmeid olulisi ohutegureid. Näiteks tootmises, ehituses, logistikas või tehnilistes teenustes võib juba suhteliselt väikese töötajate arvuga ettevõttes olla mitmeid seadmeid, tööprotsesse ja kõrgema riskiga tegevusi.
Samas võib suurema kontoriettevõtte töökeskkond olla palju ühetaolisem.
Seetõttu on hinna määramisel olulisem vaadata seda, mida inimesed tegelikult teevad ja milliste riskidega nad töös kokku puutuvad, mitte ainult ettevõtte töötajate arvu.
Mida riskianalüüsi koostamise hind sisaldab?
Töökeskkonna riskianalüüsi eesmärk ei ole lihtsalt nõuetele vastava dokumendi koostamine.
Töö käigus tuleb välja selgitada töökeskkonna ohutegurid, vajaduse korral hinnata nende parameetreid ning hinnata riske töötajate tervisele ja ohutusele. Riskianalüüs peab sisaldama ka tegevuskava riskide vältimiseks või vähendamiseks. See tuleneb töötervishoiu ja tööohutuse seadusest.
Praktiline riskianalüüsi projekt võib sisaldada:
- olemasolevate dokumentide ülevaatamist;
- töökohtade ja tööprotsesside kaardistamist;
- töökeskkonna kohapealset ülevaatust;
- ohutegurite tuvastamist;
- riskide hindamist;
- vajalike parendusmeetmete määramist;
- tegevuskava koostamist;
- tulemuste läbiarutamist ettevõtte esindajatega.
Ohutuskultuuri eesmärk on, et tulemuseks ei oleks ainult fail, mis kuhugi kausta salvestatakse, vaid ülevaade, mille põhjal saab ettevõte otsustada, milliseid riske tuleb esimesena vähendada ja mida konkreetselt teha.
Kas olemasolevat riskianalüüsi saab uuendada?
Jah. Alati ei ole vaja kogu riskianalüüsi nullist koostada.
Kui olemasolev dokument kirjeldab endiselt ettevõtte töökohti ja tööprotsesse piisavalt hästi, võib olla mõistlik hinnata muutunud või puudulikud osad ning riskianalüüsi täiendada.
Kui aga ettevõtte tegevus, töökorraldus, seadmed või tööprotsessid on oluliselt muutunud, võib põhjalikum uus hindamine olla otstarbekam.
Riskianalüüsi tuleb uuendada muu hulgas siis, kui töötingimused või tööprotsessid on muutunud või ilmnevad muud seaduses nimetatud asjaolud.
Loe täpsemalt artiklist „Millal tuleb töökeskkonna riskianalüüsi uuendada?”
Kas riskianalüüsi saab ettevõte ise koostada?
Jah. Riskianalüüsi võib läbi viia tööandja ise või kasutada selleks teenusepakkujat. Tööelu portaal toob samuti välja mõlemad võimalused.
Välise spetsialisti kasutamine on eelkõige mõistlik siis, kui ettevõttes puudub vajalik kompetents või aeg, töökeskkonnas on keerukamad riskid või soovitakse sõltumatut hinnangut olemasolevale olukorrale.
Oluline pole see, kes dokumendi vormistab, vaid kas riskid on päriselt tuvastatud ja hinnatud ning kas tulemuseks olev tegevuskava aitab ettevõttel neid vähendada.
Kas kõige odavam riskianalüüs on hea valik?
Riskianalüüsi puhul tasub võrrelda mitte ainult lõpphinda, vaid ka seda, mida teenus tegelikult sisaldab.
Kui riskianalüüs koostatakse peamiselt üldise malli põhjal ja tööprotsesse kohapeal sisuliselt ei hinnata, võib tulemus küll formaalselt dokumendina olemas olla, kuid selle praktiline väärtus ettevõttele jääb väikeseks.
Hea riskianalüüs peaks aitama juhtidel aru saada:
millised on kõige olulisemad riskid,
mida tuleb nende vähendamiseks teha,
millised tegevused on prioriteetsed
ja kes nende elluviimise eest vastutab.
Just seetõttu võib kahe väliselt sarnase riskianalüüsi hind olla erinev.
Kuidas saada oma ettevõtte töökeskkonna riskianalüüsi hind?
Kõigepealt on vaja aru saada ettevõtte tegelikust töömahust.
Esialgse hinnangu jaoks piisab tavaliselt sellest, kui kirjeldad ettevõtte tegevusala, töötajate arvu, peamisi töökohti ja tööprotsesse, asukohtade arvu ning seda, kas ettevõttel on juba olemas varasem riskianalüüs.
Selle põhjal saab hinnata, kas olemasolevat riskianalüüsi on mõistlik uuendada või on vaja teha põhjalikum uus hindamine.
Kui soovid täpsemalt näha, kuidas teenus toimub, vaata töökeskkonna riskianalüüsi teenust.
Küsi oma ettevõttele esmast hinnangut.
Välised lingid: