Tööohutuse korraldamine ei alga riskianalüüsist ega ohutusjuhendist, vaid sellest, et ettevõttes on keegi, kes töötervishoiu ja tööohutuse tegevusi süsteemselt juhib.
Seda rolli täidab töökeskkonnaspetsialist.
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse järgi peab tööandja määrama töökeskkonnaalaste teadmiste ja oskustega töötaja, kes täidab ettevõttes töötervishoiu ja tööohutuse kohustusi. Kui sobivat töötajat ettevõttes ei ole, tuleb kasutada pädevat ettevõttevälist spetsialisti. Tööandja võib vajalike teadmiste ja oskuste olemasolul täita töökeskkonnaspetsialisti ülesandeid ka ise.
Kas igas ettevõttes peab olema töökeskkonnaspetsialist?
Üldjuhul jah.
Töökeskkonnaspetsialisti vajadus ei sõltu sellest, kas ettevõttes töötab viis, viiskümmend või viissada inimest. Ka väikese ettevõtte tööohutus vajab korraldamist.
Tööelu selgituse järgi on erand olukord, kus tööandja ise on ettevõtte ainus töölepinguline töötaja. Muudel juhtudel peab tööohutuse korraldamiseks olema määratud töökeskkonnaspetsialist või kasutatud pädevat välist spetsialisti.
See ei tähenda, et iga ettevõte peab palkama täiskohaga tööohutusspetsialisti. Rolli maht peab vastama ettevõtte suurusele, tegevusele ja riskidele.
Väikeses kontoriettevõttes võib tööohutuse korraldamine vajada suhteliselt vähe aega. Tootmis-, ehitus-, logistika- või muu kõrgema riskiga ettevõtte puhul võib sama roll nõuda oluliselt rohkem tähelepanu ja pädevust.
Kes võib olla töökeskkonnaspetsialist?
Ettevõttel on sisuliselt kolm võimalust.
1. Ettevõtte enda töötaja
Tööandja võib määrata töökeskkonnaspetsialistiks oma töötaja, kellel on selleks vajalikud teadmised ja oskused.
Oluline ei ole ainult ametinimetus. Inimene peab oskama hinnata ettevõtte töökeskkonda, tundma tööohutuse nõudeid ning suutma korraldada vajalikke tegevusi.
2. Tööandja ise
Tööandja võib töökeskkonnaspetsialisti ülesandeid ise täita, kui tal on selleks piisavad teadmised ja oskused.
Väikeses ettevõttes võib see olla täiesti mõistlik lahendus. Probleem tekib siis, kui tööohutus muutub tegevjuhi järjekordseks lisaülesandeks, mille jaoks igapäevases juhtimises tegelikult aega ei jää.
3. Ettevõtteväline töökeskkonnaspetsialist
Kui ettevõttes ei ole sobiva pädevusega töötajat, näeb seadus ette pädeva ettevõttevälise spetsialisti kasutamise.
Praktikas kasutatakse välist spetsialisti ka siis, kui ettevõttesisene inimene on olemas, kuid vajab keerukamate teemade, projektide või süsteemi arendamise juures täiendavat tuge.
Millal on mõistlik kasutada välist töökeskkonnaspetsialisti?
Seadusest tulenev kohustus on ainult üks osa küsimusest. Juhtkonna jaoks on olulisem hinnata, kas olemasolev tööohutuse korraldus päriselt toimib.
Välise spetsialisti kasutamine on eriti mõistlik järgmistes olukordades.
Tööohutus on kellegi lisaülesanne
Sageli vastutab tööohutuse eest personalijuht, tegevjuht, tootmisjuht või mõni teine töötaja, kelle põhifunktsioon on tegelikult midagi muud.
Selline lahendus võib väiksemas ettevõttes toimida, kuid ainult siis, kui inimesel on vajalik pädevus ja piisavalt aega tööohutusega päriselt tegeleda.
Kui tööohutus jõuab päevakorda ainult siis, kui toimub õnnetus, tuleb Tööinspektsiooni kiri või mõni dokument aegub, ei ole süsteem enam ennetav.
Ettevõte kasvab
Uued töötajad, tööruumid, seadmed, ametikohad ja protsessid tähendavad tavaliselt ka uusi tööohutuse riske.
Süsteem, mis töötas kümne töötajaga ettevõttes, ei pruugi enam sobida olukorras, kus töötajaid on viiskümmend või ettevõttel on mitu tegevuskohta.
Riskid muutuvad keerukamaks
Tootmise, logistika, ehituse, tehniliste tööde, kemikaalide, raskete seadmete või muude kõrgema riskiga tegevuste puhul on oluline, et tööohutusega tegeleval inimesel oleks piisavalt pädevust tegelike riskide hindamiseks.
Kõiki olukordi ei saa lahendada dokumentide või internetist leitud näidisjuhenditega.
Dokumentatsioon on olemas, kuid süsteem ei tööta
Ettevõttel võib olla riskianalüüs, ohutusjuhendid ja tervisekontrollide nimekiri, kuid see ei tähenda veel, et tööohutus on hästi korraldatud.
Kui tegevuskavad jäävad täitmata, riskianalüüsi ei uuendata, juhendamine on formaalne või vastutused pole selged, on probleem pigem juhtimissüsteemis kui dokumentide puudumises.
Ettevõte vajab sõltumatut vaadet
Ettevõtte sees harjutakse olemasolevate töövõtete ja probleemidega kiiresti.
Väline spetsialist saab vaadata töökorraldust sõltumatult ning tuua välja riskid või süsteemi nõrgad kohad, mida igapäevases töös enam ei märgata.
Ettevõte valmistub auditiks või Tööinspektsiooni kontrolliks
Välise spetsialisti abil saab enne kontrolli või auditit hinnata, kas riskianalüüs, sisekontroll, juhendamine, tervisekontrollid ja muu tööohutuse korraldus on tegeliku olukorraga kooskõlas.
Eesmärk ei peaks siiski olema ainult „kontroll edukalt läbida“, vaid kasutada ülevaatust süsteemi päriselt parandamiseks.
Mida töökeskkonnaspetsialist tegelikult teeb?
Töökeskkonnaspetsialisti roll on palju laiem kui dokumentide koostamine.
Tema ülesanne on aidata korraldada ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse tegevusi ning jälgida, kas riskide vähendamiseks kokkulepitud meetmed päriselt toimivad.
Praktikas võib see hõlmata näiteks:
- töökeskkonna riskianalüüsi koostamist ja ajakohastamist;
- tööohutuse tegevuskava juhtimist;
- töökeskkonna sisekontrollide korraldamist;
- ohutusjuhendite koostamist ja uuendamist;
- töötajate juhendamise korralduse arendamist;
- tervisekontrollide protsessi korraldamist;
- tööõnnetuste ja ohuolukordade uurimist;
- juhtide nõustamist tööohutuse küsimustes;
- töökohtade ja tööprotsesside ohutuse kontrollimist;
- tööohutuse tegevuste ja vastutuste jälgimist.
Tööelu toob välja, et töökeskkonnaspetsialist peab muu hulgas tundma tööohutust reguleerivaid nõudeid, ettevõtte töötingimusi ja ohutegureid ning oskama korraldada meetmeid tööõnnetuste ja tööga seotud haigestumiste vältimiseks.
Töökeskkonnaspetsialist ja töökeskkonnavolinik ei ole sama roll
Need kaks mõistet lähevad ettevõtetes sageli segamini.
Töökeskkonnaspetsialist korraldab tööandja poolelt töötervishoiu ja tööohutuse tegevusi.
Töökeskkonnavolinik on töötajate valitud esindaja töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes.
Ettevõttes, kus töötab kümme või rohkem töötajat, valivad töötajad enda hulgast töökeskkonnavoliniku. See ei asenda töökeskkonnaspetsialisti.
Ettevõttel võivad seega olla korraga nii töökeskkonnaspetsialist kui ka üks või mitu töökeskkonnavolinikku.
Kas välise spetsialisti kasutamine vabastab tööandja vastutusest?
Ei.
See on oluline põhimõte.
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse järgi ei vabasta töökeskkonnaspetsialisti määramine ega välise spetsialisti kasutamine tööandjat vastutusest töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas.
Välise spetsialisti väärtus seisneb selles, et juhtkonnal on kõrval inimene, kes oskab riske hinnata, vajalikud tegevused süsteemi panna ja nende elluviimist toetada.
Juhtimisvastutus jääb ettevõttele.
Kui palju välise töökeskkonnaspetsialisti teenust ettevõte vajab?
Ühte õiget tundide arvu või standardpaketti ei ole.
Vajadus sõltub muu hulgas:
- töötajate arvust;
- tegevusalast;
- töökeskkonna riskidest;
- asukohtade arvust;
- olemasoleva tööohutuse süsteemi seisust;
- ettevõttesisese meeskonna pädevusest;
- sellest, milliseid ülesandeid soovitakse välisele spetsialistile anda.
Mõne ettevõtte puhul piisab regulaarsest toest ja perioodilistest ülevaatustest. Teises ettevõttes võib väline töökeskkonnaspetsialist juhtida praktiliselt kogu tööohutuse valdkonda.
Hea lahendus ei alga teenusepaketist, vaid ettevõtte tegeliku vajaduse kaardistamisest.
Kiirkontroll: kas sinu ettevõte vajab rohkem tööohutuse tuge?
Küsi enda ettevõtte kohta:
- Kas on selgelt määratud, kes vastutab tööohutuse igapäevase korraldamise eest?
- Kas sellel inimesel on vajalikud teadmised ja oskused?
- Kas tal on selle töö tegemiseks päriselt aega?
- Kas riskianalüüs vastab tänasele töökeskkonnale?
- Kas tegevuskavas olevad meetmed viiakse tähtaegselt ellu?
- Kas sisekontroll toimub süsteemselt?
- Kas tervisekontrollide ja juhendamiste tähtajad on kontrolli all?
- Kas juhtkonnal on regulaarne ülevaade tööohutuse olukorrast?
- Kas probleemidega tegeletakse ennetavalt, mitte alles pärast õnnetust või kontrolli?
Kui mitmele küsimusele on vastus „ei“ või „ei tea“, tasub tööohutuse korraldus tervikuna üle vaadata.
Kas sinu ettevõttel on vaja välist töökeskkonnaspetsialisti?
Välise spetsialisti teenus ei pea tähendama kogu tööohutuse üleandmist.
Koostöö võib olla regulaarne püsiteenus, tugi ettevõtte olemasolevale meeskonnale või ajutine lahendus konkreetse projekti, muudatuse või keerukama probleemi lahendamiseks.
Ohutuskultuuri eesmärk on aidata ettevõttel leida selline töökorraldus, mis vastab ettevõtte suurusele, riskidele ja tegelikule vajadusele.
Vaata välise töökeskkonnaspetsialisti teenust →
Kasulikud ametlikud allikad
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus – § 16 Töökeskkonnaspetsialist →
Tööelu – Töökeskkonna esindajad →
Tööelu – Millest alustada? →